Ajalooline fotoraamat Raplamaa valdade kohta

 

Lood läinud sajandi esimesest neljakümnest aastast. Mõni lugu on ka ülemöödunud sajandist. Lood inimestest ja nende igapäevastest tegemistest. Argitegemiste vahele mahuvad pidupäevased sündmused. Siin on ka vanade majade lood ...

Spordipäevast jaanipäeva

Valla spordipäev staadionil ja terviserajal 22. juunil

Vaata pilte 

 Jaaniõhtu pildilink                    

Jaaniloosis naeratas õnn Kristjanile

Jaanipäevale ikka rahvariietes

Köieveole lisaks jõu- ja ilunumbrid õllekasti hoidmises ja sangpommi rebimises. 

 

 Lõkkemeister Timo

Iga-aastane lõkkeehituskunst annab suitsu ja sooja kauem

 kui ühel soojal ja lühikesel jaaniööl vaja

Mälestusõhtu raudteeaidas

Vaata pilte

Lugemist suvepäevadeks!

Enam pakub põnevust ja huvi annetustekogusse saabunud Tänapäeva kirjastuse raamat „Linnulaul : meie 150 linnuliiki ja nende häälitsused“, mis iseloomustab meie kõige levinumaid linde täiesti uuel viisil – nii pildi, teksti kui ka helidega. Lindude häälitsused on meie argielu ja looduselamuste oluline, lausa asendamatu osa, linnulaul kuulutab kevadet ja tekitab meis saabuva suve lootuse. 

Raamatuid vana maja remontimisest, majavammist, unistuste aedadest, maheaiandusest, talikülvist, tervendavatest puudest jne.

Ilukirjanduslikke raamatuid hinnatud ja oodatud ning uhiuutelt autoritelt:

• Andrus Kivirähk „Maailma lood“
• Tiina Laanem „Õnnelik jää“
• Jaan Tangsoo „Kolmteist aastat hiljem“
• Valentin Kuik „Perekonnavaled“
• Rein Raud „Rekonstruktsioon“
• Agu Tammeveski „Ühtmoodi eikuidagi“
• Kaie Ilves „Vanaisa maja“
• Mart Kadastik „Kevad saabub sügisel“
• Kaire Sumberg „Pühapäevaisa“ 

Tuntud kirjastuste tuntud sarjade, järjeromaanide ja autorite kõrval:

• Petrone Print  - „Minu...“ (Toba, Prantsusmaa, Dublin, Brasiilia); Aja Lugu
• Koolibri - Silmaringi reisijuht (Malaisia ja Singapur),
• Pegasus - Joona Linna sari (Lars Kepler)  
• Eesti raamat - Nüüdisromaan, Mirabilia
• Tänapäeva Kirjastus - Punane raamat, Tänapäeva romaan, „Šoti kriminullid“ sarjast Agatha Raisini lood (M. C. Beaton), „Erast Fandorini uurimused“ (Boriss Akunin)  
• Varrak - Moodne aeg, Varraku ajaviiteromaan, vampiiripäevikud (L. J. Smith)
• Ersen - „Irooniline kriminaalromaan“ (Darja Dontsova)

väljaandeid vähemtuntud kirjastustelt:

• Kuri Karjas Olavi Ruitlane „Eesti edulood“
• Ema ja Isa Juku-kalle Raid „Friigikogu rahvuseepos: eelarve“
• Mummut Janne Järva „Pilliroo tänava lasteaed“

Uudiskirjanduse nimekiri koos kaanepiltide ja lühitutvustustega.

Säärude võidusõit

Rändama koos raamatuga!

Raamatunäitusel saate tutvuda ilukirjanduslike teostega, mis viivad lugeja kaasa rännakutele Ugandasse, Egiptusesse ja Keeniasse, Baikali järvest Alaskani, Buenos Airesest Ecuadori ja Guatemalasse, lisaks Austraaliasse, Euroopasse ja Aasiasse. Reisimisest jalgsi, jalgratastel, mootorratastel, laevaga, põhjapõdrarakenditega, rongiga, maastikuautodega, helikopteritega jne.
Seiklusrikkad rännud: 

• loodukatastroofide ja Põhja-Ameerika indiaanlaste jälgedes;
• mussoonide maailma ning Filipiinide vihmametsadesse ja korallriffidele; 
• 7830 km mootorratastel Kaspia ja Musta mere ääres; 
• jalgratastel Teheranist Addis Abebasse; 
• 25 000 kilomeetrit Siiditeel; 
• lugu 1976. aastal läbi viidud suurekspeditsioonist «Tallinn-Vladivostok»; 
• hõbedase maailmakaardi saamise lugu; 
• kuidas 1827. aastal saabus kuninglik kingitus kaelkirjak Zarafa Egiptusest Prantsusmaale; 
• seljakotiga mööda Euroopat ehk 20 aastat hiljem Hammerfestist Istanbulini; 
• Austraalia eestlasest maailmaränduri Erik Holmi reisimärkmed 120 riigi kohta. 

Valikus on esindatud sarjad Maitsi ja meritsi, Maailm ja mõnda, Go Reisraamat ning lisaks „Minu...“ sarja reisiraamatud Petrone Prindi kirjastuselt.

Raamatute nimekiri koos kaanepiltide ja lühitutvustustega.

Uued raamatukogud ja vanad lossid

Päikseküllane kevadine õppesõit viis meie maakonna raamatukogutöötajad kaema uut raamatukogu Keilas, mis on ühtlasi ka Harju maakonnaraamatukogu. Ruumi, õhku ja päikest jagub 2000 ruutmeetrile. Näituste korraldamiseks on spetsiaalsed ruumid - galerii ja lastetuba; klaaskapid ning -vitriinid; riiulite, seinte ja aknapinnad. Huvipakkuvad on kapinäitused, kus ekponeeritakse põnevaid erakogusid - järjehoidjad, sõrmkübarad, kohvitassid jne. 

Ringja ruumilahendusega kooliraamatukogus vohasid toalilled, liigset müra summutas vaipkate, hoolikalt olid planeeritud õppimis- ja lugemiskohad.

Piret Loide juhatamisel tegime ringkäigu Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehn `i radadel. 19.sajandi lõpul, ehitas ta Mustamäe nõlvale keskaegse kindluse stiilis rüütlilossi ning alustas selle juurde pargi rajamist. Lisaks lossile ja palmimajale asuvad siin Glehn`i ideede järgi rajatud Kalevipoja ja Krokodilli kujud ning observatoorium. Perekonna rahula park taastati 2005. aasta augustis võimalikult esialgsel kujul. 
  

Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakond paikneb kirjanikepaari Artur Adsoni ja Marie Underi 1933. aastal ehitatud majas Nõmmel Väikese Illimari 12. Maja, kus enamus seinapinda on raamatute all. Maja ümber aed, kus kunagi ammu õilmitses uhke rooside kollektsioon.

Pildigalerii

Tere tulemast, Nurmijärvile!

Õppereis Soome raamatukogudesse sai teoks aprilli teises pooles, tänu Rapla maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti Age Tekku eestvõtmisele. 

Võrreldes pea võrreldamatut saime nentida, et erilisi muudatusi vahepealsed 5-6 aastat Nurmijärvi piirkonna raamatukogudesse toonud ei ole. Klaukkala raamatukogu sisekujundus on endiselt võluv oma siniste toonidega ja omapäraselt eraldatud arvutialaga. Valla pearaamatukogu on pikemat aega olnud remondi ootel. 

Vald on võrreldav elanike arvult (40 000) Rapla maakonnaga (ligi 36 000). Väikesed raamatukogud kaotati Soomes aastati tagasi ning asendati raamatukogubussidega. Välja on arendatud päeva- ja noortekeskuste võrk, puuduvad meie mõistes rahva- ja kultuurimajad ning kultuuritöötajad. Kunstielu kureerib vallavalitsus - korraldatakse näitusi ja kohtumisi, ostetakse kohalike autorite kunstiteoseid ning eksponeeritakse neid avalikes ruumides.

Nurmijärvi vallas on kolm statsionaarset raamatukogu (Nurmijärvi, Klaukkala, Rajamäki) ning mobiilselt teenindatakse üle 60 punkti. Kas meie lugejad jääksid taolise teenindusega rahule, kus igas punktis on aega peatumiseks pelgalt veerand tundi. Kõige nõutavama ja uuema raamatu laenuaeg on viidud absoluutse miinimumini - 4 päeva. Raamatute reserveerimine on tasuline. Kuidas suhtuks sellesse meie täiskavanud lugeja-õppija, kel raamatuid reserveeringus tihti kümnete kaupa, ei ole raske ära arvata. Hämmastavalt palju laenutatakse muusikat ja filme. Puuduvad piirangud nende laenutamiseks, kuid raamatukogu jaoks on teaviku hind 4-5 korda kallim. E-raamatut kirjastused raamatukogudele ei müü. E-ajakirja saab lugeda raamatukogus kohapeal. 

Suurt tähelepanu pööratakse lastes lugemishuvi tekitamisele. Meile tutvustati mitmeid huvitavaid projekte ja ettevõtmisi – KuMuKi (sõnalist osa toetab muusika ja film), Backpack (üllatusterohke seljakott) jne. Riiklikult on koostatud kooliõpilastele soovituslikud nimekirjad, kus raamatuid kirjas 130 ringis.

Rohkem uudistamist pakkusid raamatukogud Helsingis. Espoo uues raamatukogus oli avarust 2700 ruutmeetril, lisaks palju valgust ja värve. Ratastel riiulid võimaldavad ruumi ümber paigutada vastavalt vajadusele. Ei puudunud mänguruum lastele ja noortele erinevaid tegevusi võimaldavad alad, mugavad kohad lugemiseks-õppimiseks, ruumid koolituste läbiviimiseks. Raamatukogust on kujunenud pigem vaba-aja keskus ning lisategevused toovad juurde 500 külastust päevas. Raamatukogu juurde kuulus mugavalt sisustatud noortekeskuse osa, kus muuhulgas olid loodud kõik võimalused muusika tegemiseks. 

 

Viimaseks peatuskohaks Helsingi Linnaraamatukogu Pasilas, mille haldusalasse jääb 37 rahva- pluss üle 10 institutsionaalse raamatukogu. Siin korraldatakse raamatute tellimine, töötlemine ja jagamine. Uus raamat jõuab igapäevaselt raamatukogudesse. Töötajaid paarisaja ringis ning vabadele töökohtadele on konkurents. Kuna töötajaid tasustatakse Soomes korralikult ei ole meesraamatukogutöötaja siin haruldus. Maja tutvustas meile eestlasest töötaja Elo Lammi. Omades küll kahte kõrgharidust on tal võimalik sõlmida pikaajaline leping siis, kui omandab Soomes raamatukogundusliku kõrghariduse. Südameasjaks on ta võtnud eestikeelse kirjanduse komplekteerimise. 

Suuremates raamatukogudes on raamatute tagastamisautomaadid, eelnevalt saab lugeja vajaliku raamatu reserveerida, soovi korral laenutuse teha iseteeninduse korras. Igas raamatukogus on olemas eestikeelset kirjandust, vastavalt vajadusele Helsingi raamatukogudes rohkem.

Age Tekku ja Õie Paaslepa mõtteid ja tähelepanekuid pakub Inge Põlma ülevaateartikkel 

Raplamaa Sõnumites 15. mai 2013, lk 19

Pildigaleriis pilte Ritalt ja Katrinilt ja 

veel pilte

Raamatuvalik südamenädalal

Lugemishuvi ei ole kadunud

Lastekirjanduse Keskus korraldas üle-eestilise kirjandusmängu 3.-4. klassi õpilastele. Teemaks oli uuem lastekirjandus ning mängu küsimused puudutasid 24 eesti lastekirjanduse uudisteost 16 tuntud kirjanikult nagu Piret Raud, Andrus Kivirähk, Kristiina Kass, Ilmar Tomusk, Ilmar Trull, Aino Pervik jmt.  Raamatute nimekiri 

Kuidas kulges meie lugejate ettevalmistus, saad lugeda aprillikuu Käru Valla lehest (2013). Ülevaate annab õpetaja Ly Paas. Loe artiklit

Keiri, Keelika ja Carmen nägid tublisti vaeva ning võistkond saavutas maakonnas 5. koha. Lugemishuvi nooremate klasside õpilaste hulgas ei ole veel kadunud, kuid põhikooli viimastes klassides saadakse hädavaevu veerandis mõne ilukirjandusliku teose läbilugemisega hakkama. Vabariiklikud kirjanduslikud mängud ning võistlused on kindlasti üheks huviäratajaks. Soome raamatukogudes nähtu põhjal pööratakse seal hoopis suuremat tähelepanu laste lugemisele. Soovitusnimekirjades on raamatuid 130 ringis, selgitatakse välja ja auhinnatakse parimaid.