Käru ajaloolist vaimu tõi meie maakonna raamatukogutöötajateni Laivi.
Osavate näppude all valminud käsitöid (vaibad, õlasallid, pärl- ja saviehted, roosid)
tõid vaatamiseks meile Liiad.
Valiku piltidest leiad veebialbumist.
Klikka.
Kena komme, et meie Lea väjasõidud värsivormi valab, nii ka seekord.
SUVINE VÄLJASÕIT.
EILE OLI KOLMAPÄEV,
KÕIKI ÕUE KOKKU AETI.
SÕIT LÄKS LELLE, KÄRU POOLE,
PAKSUS METSAS LAUD MEIL KAETI.
KOPITAMA LÄINUD NAISED,
VÄLJA AETI OMA NURGAST
MAHA JÄETI RAAMATUD
JA OMA VÄGA KALLIS URGAS.
BUSSIJUHT MEID SÕIDUTAS,
KITSAL TEEL TA BUSSI KEERAS,
LÕBUS OLI MEIE SÕIT,
IGAÜKS MEIST TOLMU NEELAS.
LELLES OLI VÄGEV VÄRK,
VALGUST, KÕRGUST OMAJAGU,
VAATASIME TAMMEPUUD,
KUSKIL KAUGEL KUKKUS KÄGU.
PALUKÜLAS KÕRGEM KOHT,
MEIE SILMI ILU NUUMAS,
OHVRIPAIGAL LASUB OHT,
SEISIME KÕIK PÄIKSES KUUMAS.
ILME , ARMAS PÄIKSEKIIR,
MEILE RÕÕMSALT VASTU SÄRAS,
PROUA LAIVI TEHTUD TIIR
JÄRGNESIME JUTUKÄRAS.
VALLAVANEM – OPTIMIST
OMA JUTUS KINDLUST ANDIS,
PROUA LAIVI VÄGA NETT,
MÕISAPROUA RIIDEID KANDIS.
KIRIKUS, OH IMET KÜLL,
ORELIGA VASTU VÕETI,
JUTTUDEGA AJALOOST
UUDISHIMU ÜLES KÖETI.
KÄRU RAUDTEEJAAMAS NÄGIN ,
POTSATAJA OOTAS, ISTUS.
KUNAGI SEALT EESTI RAHVAST
SIBERISSE SAATUS KISKUS.
KAUNIS OLI KÄRU KOOL,
IMELISELT KAUNIS MAJA
ILUS OLI IGAL POOL,
SEDA OLEKS KÕIKJAL VAJA.
HOOLDEKODU NÄHA SAI,
ÕNNEKS AINULT EEMALT PAISTIS
VALITSEB SEAL ARM JA HOOL,
MÕNI ÄRIEDU HAISTIS.
ÕNNEKS VAJA POLNUD VEEL
NENDE HOOLT JA NENDE VAEVA
OOTAMAS MEID OMA KODU,
VEEL EI TAHA „VALGET LAEVA”.
BUSSIGA SIIS METSA SEES
SÕIDETUD SAI OMASOODU,
PEAGI PAITIS TOOSIKANNU,
NÄGIME , MIS SINNA LOODUD.
PÄIKSEKIIRI SÕIDU ALGUL
AKNAST KÕIGI SILMI PUGES,
ÕHTUL, AGA VIHMAPILV
PIISKADEGA ÜLE LUGES.
OLI SEE VAST TORE PÄEV,
SUVI JUBA UKSEL OOTAB,
LOODAME, ET HÄSTI LÄEB
PEAGI KÕIKI PUHKUS OOTAB.
KAUNIST SUVE KÕIGILE TEILE, KALLID KOLLEEGID!
SOOVIB LEA
(Alu Raamatukogust)
... ja asub teele tulevikku. Kirjapandud kogemused liituvad ühiseks mäluks, mis valgustab sihte ja suunab valikuid. Raamatukogud on määratud kogutud teadmisi hoidma ning oleviku kaudu tulevikule ulatama. Mälu hõõgniit on väärtuslik ja habras. Palju rahvaid on selle katkedes vajunud tagasi aegade hämarusse ekslema ja uut algust otsima. Ka tänavuste raamatukogupäevade juhtmõtte autor Hando Runnel hoiatab meid tulutahtsi ja tõteldes tehtud tuleviku eest. (pikemalt ERÜ lehel)
