Reede hommikul
Vabariigi aastapäeva tähistamiseks
kutsus kuulutus „Valla teataja“ tahvlil rahvast
tradistioonilisele lipuheiskamisele põhikooli siseõuele kella
üheksaks 24. veebruari hommikul. Pidulikuks hetkeks on üles
rivistunud kaitseliitlased, noorkotkad, kodutütred ning varase
ärkamisega vallarahvas. Vallavanem oma tervituskõnes soovib ilusat
ja teguderohket pidupäeva.
Päeva plaanidest annab ülevaate Eva
ja väikese hommikukohvi järel ootavad koolimaja välisõuel
lumehunnikud kujundajate/ehitajate töökaid käsi.
Kamp väiksemaid poisse katsetab esmalt,
kuidas liug sujub ning siis keskenduvad koopa uuristustöödele.
 |
| Karolini foto |
Teine punt haarab juhendajaks õpetaja Virve ja mäeküngast hakkavad
ehtima lumeloomad, mis lõpuks saavad kerge värvikorraga kaetud.
Kolmandale mäele otsib rakendust naiskond „Meie küla eided“.
Kavatsus uhke kaarega rada ehitada lõpeb pelgalt laia kelgurajaga.
Otsustav sõna on siin katsesõitjate arvamusel. Lumeehitusteks tundub
küll olevat ideaalilähedane päev, aga valitsevad kraadid väga ei
toetanud ettevõtmist.
Lisandub noorte kamp Karolini juhtimisel ja
välja tahuti funkstiilis kergete kubismisugemetega lumetaies.
Ehitajaid ootab kuum rossolnik, mille eest tänusõnad kokk Tiiale.
Kui keha saab kinnitatud, alustab kujundustöid perekond Metsallik.
Ehituse kulgu käiakse uudistamas perekonniti ja hulgakesi.
Kõik, kes võtsid vaevaks osaleda,
said nii vesimärjad kindad-saapad kui rõõmu õues tegutsemisest ja
päikseküllasest ilmast. Põhikorraldaja Evale tänusõnad ning
indu-jaksu uute ettevõtmiste korraldamiseks.
 |
| Selline võimas lumedraakon sai valmis Meelise ja Laura Liisi kätetööna. Uudistama tuleb minna Pärnumaale. Lumest sportauto valmis Tartumaal. |
Laupäeva õhtupoolikul
on rahvas
oodatud Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoori kontserdile, mille juhatab
sisse Käru koguduse õpetaja Teet Hanschmitd. Peale ühiselt lauldud
hümni saab tervituseks sõna vallavanem Elari Hiis. Mureliku
alatooniga märgib ta ära nii elu jätkusuutlikkuse väikeses
vallas, valusalt silmajäävad pimedad majaaknad õhtusel ajal kui
riigi kaugenemise maapiirkonnast. Seda enam tuleb hinnata valla rahva
poolt ühiselt tehtud töid-tegemisi. Kaitseliidu, kodutütarde ja
noorkotkaste poolt asetatakse pärg Eesti Vabadussõjas langenute
mälestustahvli juurde.
