Õppereis Soome raamatukogudesse sai teoks aprilli teises pooles, tänu Rapla maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti Age Tekku eestvõtmisele.
Võrreldes pea võrreldamatut saime nentida, et erilisi muudatusi vahepealsed 5-6 aastat Nurmijärvi piirkonna raamatukogudesse toonud ei ole. Klaukkala raamatukogu sisekujundus on endiselt võluv oma siniste toonidega ja omapäraselt eraldatud arvutialaga. Valla pearaamatukogu on pikemat aega olnud remondi ootel.
Vald on võrreldav elanike arvult (40 000) Rapla maakonnaga (ligi 36 000). Väikesed raamatukogud kaotati Soomes aastati tagasi ning asendati raamatukogubussidega. Välja on arendatud päeva- ja noortekeskuste võrk, puuduvad meie mõistes rahva- ja kultuurimajad ning kultuuritöötajad. Kunstielu kureerib vallavalitsus - korraldatakse näitusi ja kohtumisi, ostetakse kohalike autorite kunstiteoseid ning eksponeeritakse neid avalikes ruumides.
Nurmijärvi vallas on kolm statsionaarset raamatukogu (Nurmijärvi, Klaukkala, Rajamäki) ning mobiilselt teenindatakse üle 60 punkti. Kas meie lugejad jääksid taolise teenindusega rahule, kus igas punktis on aega peatumiseks pelgalt veerand tundi. Kõige nõutavama ja uuema raamatu laenuaeg on viidud absoluutse miinimumini - 4 päeva. Raamatute reserveerimine on tasuline. Kuidas suhtuks sellesse meie täiskavanud lugeja-õppija, kel raamatuid reserveeringus tihti kümnete kaupa, ei ole raske ära arvata. Hämmastavalt palju laenutatakse muusikat ja filme. Puuduvad piirangud nende laenutamiseks, kuid raamatukogu jaoks on teaviku hind 4-5 korda kallim. E-raamatut kirjastused raamatukogudele ei müü. E-ajakirja saab lugeda raamatukogus kohapeal.
Suurt tähelepanu pööratakse lastes lugemishuvi tekitamisele. Meile tutvustati mitmeid huvitavaid projekte ja ettevõtmisi – KuMuKi (sõnalist osa toetab muusika ja film), Backpack (üllatusterohke seljakott) jne. Riiklikult on koostatud kooliõpilastele soovituslikud nimekirjad, kus raamatuid kirjas 130 ringis.
Rohkem uudistamist pakkusid raamatukogud Helsingis. Espoo uues raamatukogus oli avarust 2700 ruutmeetril, lisaks palju valgust ja värve. Ratastel riiulid võimaldavad ruumi ümber paigutada vastavalt vajadusele. Ei puudunud mänguruum lastele ja noortele erinevaid tegevusi võimaldavad alad, mugavad kohad lugemiseks-õppimiseks, ruumid koolituste läbiviimiseks. Raamatukogust on kujunenud pigem vaba-aja keskus ning lisategevused toovad juurde 500 külastust päevas. Raamatukogu juurde kuulus mugavalt sisustatud noortekeskuse osa, kus muuhulgas olid loodud kõik võimalused muusika tegemiseks.
Viimaseks peatuskohaks Helsingi Linnaraamatukogu Pasilas, mille haldusalasse jääb 37 rahva- pluss üle 10 institutsionaalse raamatukogu. Siin korraldatakse raamatute tellimine, töötlemine ja jagamine. Uus raamat jõuab igapäevaselt raamatukogudesse. Töötajaid paarisaja ringis ning vabadele töökohtadele on konkurents. Kuna töötajaid tasustatakse Soomes korralikult ei ole meesraamatukogutöötaja siin haruldus. Maja tutvustas meile eestlasest töötaja Elo Lammi. Omades küll kahte kõrgharidust on tal võimalik sõlmida pikaajaline leping siis, kui omandab Soomes raamatukogundusliku kõrghariduse. Südameasjaks on ta võtnud eestikeelse kirjanduse komplekteerimise.
Suuremates raamatukogudes on raamatute tagastamisautomaadid, eelnevalt saab lugeja vajaliku raamatu reserveerida, soovi korral laenutuse teha iseteeninduse korras. Igas raamatukogus on olemas eestikeelset kirjandust, vastavalt vajadusele Helsingi raamatukogudes rohkem.
Age Tekku ja Õie Paaslepa mõtteid ja tähelepanekuid pakub Inge Põlma ülevaateartikkel
Raplamaa Sõnumites 15. mai 2013, lk 19
Pildigaleriis pilte Ritalt ja Katrinilt ja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar